Ainekursus "Kutseala kogukond" oli minu jaoks ääretult praktiline ja inspireeriv õppeaine, toetades minu arengut üliõpilasena, ent andes ka suurt tuge ja julgustust tööellu naasmisel. Järgnevalt analüüsin õppeprotsessi ning enda arengut toetudes Gibbsi refleksioonimudelile.
Kirjeldus
Ainekursuse eesmärk oli õppida mõistma noortevaldkonna toimimise tervikvaateid ning arendada kogemuste vahetamiseks võrgustikutööd (Noorsootöö õppekava 2019/20, kutseala kogukond). Kursuse alguses tutvusime noortevaldkonna esindajatega ning iga üliõpilane sai kogemusõppe eesmärgil endale mentori. Mul oli au õppida ja vahetada kogemusi Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse NEET-noorte tugiteenuse kvaliteedijuhi ja juhatuse liikme Kerli Kõivuga. Kokku kohtusime veebrirakenduse Zoom vahendusel kolm korda, millest kahele kohtumisele oli kaasatud ka Rõuge Noorsootöö Keskuse juhataja Airi Parv jagamaks kogemusi Rõuge valla noorsootöö näitel.
Tunded
Kui ainekursuse sissejuhataval kohtumisel tutvustati õppeaine ülesehitust, tekkis minus tohutu elevus - võimalus õppida ülikooliväliselt valdkonna asjatundjalt. Mentoriga tutvudes oli rõõm mõista, et kõigele lisaks oli meie kokku määramisel arvestatud ka kursuse eel antud minupoolset sisendit ja ootuseid, millist kogemust ma mentorilt ootan. Protsess tervikuna oli minu jaoks põnev ning inspireeriv, mõneti ka üllatav kui leidsin ühisosa (nt. on Kerli nõustanud Toila valla spetsialiste noortekeskuse loomisel). Et meil on planeeritud märtsikuus vaatluspratika Rõuges, siis tõenäoliselt käib elevustunne veel minuga mõnda aega kaasas.
Hinnangu andmine
Ainekursuse ülesehitus ja individuaalne lähenemine oli eeldus positiivse kogemuse saamiseks. Kogemusõpe oli minu jaoks eriti tähendusrikas just õige pea tööellu naasmise kontekstis, kuna ees ootab täiesti uus väljakutse. Ehkki veebikohtumised tekitasid kärsituse ja soovi esimesel võimalusel tööle asuda, võtan siiski mõistusega, et eesoleval kevadel on ülikoolis koormus võrdlemisi suur ning pere - ülikool - töö ühildamine tekitaks asjatuid pingeid.
Analüüs
Esimesel sisulisel kohtumisel oli fookus seatud süsteemi - tervikliku pildi loomisele noorsootöö juhi ametikohal. Töötasime läbi Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskuse põhimääruse ning valla arengukavas noorsootööd kõnetavad punktid, tutvusin Rõuge Noorsootöö Keskuse põhimääruse, noorsootöötajate ja noorsootööjuhi ametijuhendiga. Ühe olulise mõttena jäi kohtumisest kõlama enda kutsealase identieedi määratlemine ehk kuidas ma positsioneerin ise end vastava asutuse struktuuris ja kes on minu sihtgrupp. Teadvustan endale, et kutsealase identiteedi kujunemine on pikk ja dünaamiline protsess. Kutsealase identiteedi loomisel on oma roll ka asutuse positsioonil. Näiteks dokumente analüüsides selgus, et Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskuse põhimääruses esineb teatavaid kitsaskohti - noorsootööd on kirjeldatud üldsõnaliselt ning valla kolme noortekeskust pole selgelt ja üheselt mõistetavalt positsioneeritud. Tööle asudes saab dokumentatsiooni korrastamine kahtlemata minu südameasjaks.
Teisele kohtumisele oli kaasatud Rõuge Noorsootöö Keskuse juhataja ning üheskoos seadsime aruteludel rõhku juhtimisele, administreerimisele ja koostööle. Airi ja Kerli jagasid praktilisi kogemusi töö korraldamiseks, näiteks iganädalased kohtumised meeskonnaga, ühiselt kokkulepitud keskkond info vahetamiseks, ühtsustunde loomiseks asutustel ühine logo, kodulehekülg ning asjaajamine. Airi jagas kogemust tööajatabeli kasutusele võtmisest, millest on kujunenud üks noorsootöötaja päeva osa, et mõtestada ja reflekteerida oma tööd. Kuna tean enda kogemusest, et alati ei ole mahti või viitsimist enda päevale tagasi vaadata, siis hoian selle näite endaga, et tulevikus motiveerida nii ennast kui kolleege tehtut reflekteerima. Ühisel platvormil ja kolleegidele nähtav dokument loob võimaluse üksteiselt õppida ja kolleege tunnustada.
Artulesime ka noorsootöö valdkonna osapoolte üle, kelleks on erinevad huvirühmad noorsootöö valdkonnas. Näiteks teised noortekeskused, kohalik omavalitsus, valla noortevolikogu, kool, huvikool. Samuti käisime läbi sidusrühmad, kelleks on noored, noorsootöötajad, lapsevanemad ning kogukond laiemalt.
Viimasel veebikohtumisel käsitlesime võrgustikutööd. Oluline on meeles pidada, et mis tahes koostöövormis on oluline seada eesmärk, miks me teeme seda mida teeme, mis muutust me ootame. Kohalikul tasandil loob võrgustikutööks praktilise väljundi Noortegarantii arendus, kus ideaalis peaks olema kaasatud kolm valdkonda - sotsiaal, haridus ja noorsootöö. Et Toila vald liitus Noortegarantii tugisüsteemiga, siis saan juba eesoleval sügisel praktilise kogemuse noorsootöö valdkonna esindajana. Koostöövõrgustiku võib luua ka koolide ja noortekeskuste vahel, ent sellisel juhul tuleb noorsootöötaja roll strateegiliselt läbi mõelda, näiteks kaasatus ainetundidesse loomaks praktilist väärtust.
Kõige ilmsem koostöövõrgustik on maakonnatasandil tegijaid ühendav ning valdkonna eest seisev koostöökogu, näiteks Võrumaal on selleks Noorsootöö Nõukoda. Möödunud aastal toimunud Eesti ANKi koostööseminaril "Leia ennast koosloomest!" tekkis Ida-Virumaa töörühmaga arutledes vajadus sarnase organisatsiooni järgi, ehkki koroonaaeg rikkus planeeritud seminarivälise töörühma kohtumise novembris ära, on plaanis kevade poole siiski füüsiliselt kohtuda ning edasisi samme arutada võrgustiku loomist silmas pidades.
Olulisel kohal on ka riiklikud koostöövõrgustikud, mida koordineerib näiteks Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, olles suunatud asutustele ja mille liige on ka Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskus. Samuti Eesti Noorsootöötajate Kogu, mis on ametipõhine ning mille liikmeskonda ise mitmeid aastaid kuulun. Panustades nimetatud organisatsioonide töösse, annan oma panuse valdkonna arengusse ning seisan hea ka enda professionaalse arengu eest.
Et noortevaldkonna inimesed on küllaltki liikuvad, siis tuleb koostöövõrgustiku loomisel arvestada, et võib ette tulla aegu, mil võrgustiku töö pole nii aktiivne kui võiks. Tihti kipuvad noorsootöötajad olema rööprähklejad ja töökoormus pigem suur, et võtta lisakohustusi näiteks võrgustiku töö koordineerija rollis. Ida-Virumaal näen toetava organisatsioonina Ida-Viru Omavalitsuste Liitu, kelle üks ülesanne on tagada ja suunata liikmete ühishuvide pinnalt maakondlike huvide kujundamine ja elluviimine (IVOLi põhikiri). Olen veendunud, et kui võrgustiku taga on maakondlik organisatsioon, püstitatud selge visioon, eesmärgid ning tegevuskava on sisulisel tegevusel fookuse hoidmine jätkusuutlikum, ka siis kui noorsootöötajad roteeruma kipuvad.
Järeldused
Mul on ääretult hea meel, et sain omale mentori, kellega minu hinnangul tekkis sünergia juba esmakohtumisel ja olen tänulik, et ta pidas oluliseks kaasata protsessi käigus oma kogemusi lisaks jagama Rõuge Noorsootöö Keskuse juhataja. Ainekursuse algul püstitasin endale ootused ja eesmärgi omandada lisaks õppekavast tulenevatele õpiväljunditele võimalikult praktilise kogemuse, mis toetaks mind tööelus. Tunnen, et kohtumistel saadud teadmised, mõtted ja julgustus on heaks stardipositsiooniks alustama septembrist Toila valla noorsootööjuhi ametikohal. Olen veendunud, et lisaks kogemusele sain väärt kontaktid, kelle poole saan ka hiljem oma rõõmude ja murede ning võimalikke koostöö ideedega pöörduda, kui olen ametikohal end teostama asunud.
Tegevusplaan
Ehkki ainekursus on lõpusirgel ja veebikohtumised seljatatud, leppisime mentoriga kokku, et mind oodatakse 18. - 19. märts vaatluspraktikale Rõuge Noorsootöö Keskuses. Kohtumise osas olen seadnud endale eesmärgi koguda inspiratsiooni ning häid praktikaid, mida oma töös realiseerida ja kuidas noorsootööjuhi ametikohal end teostada. Veebikohtumistel ammutatud ideed olen omale kirja pannud, et tööle asudes neid mugandada ja parima äranägemise kohaselt rakendada.
Maarja-Liisa Toost
Tartu Ülikooli Narva Kolledž
Noorsootöö õppekava II kursuse üliõpilane
Mentori tagasiside
Ainekursus „Kutseala kogukond“ on TÜ Narva Kolledži suurepärane viis korraldada õpet selliselt, et kohtuvad varasemad kogemused ja valdkondlikud väljakutsed, et ühiselt moodustada uus teadmine ja areng. Sel põhjusel kohtusid aine raames noorsootööd õppiv, kuid noorsootöös juba ka kogemust omav tudeng ning pikaajaline noortevaldkonna praktik.
Ühine õppimise periood möödus positiivses meeleolus, mille tegi võimalikuks Maarja-Liisa kõrge sisemine motivatsioon osaleda ning saada juurde uusi teadmisi ja kogemusnäiteid. Esmalt kaardistasime Maarja-Liisale huvipakkuvad teemad, sidustasime need aine õpiväljunditega ning koostasime ajakava teemade läbimiseks. Selline struktuurne lähenemine võimaldas saavutada tulemuslikkuse, mis väljendub ka Maarja-Liisa analüüsis. Maarja-Liisa oli kogu protsessi jooksul aktiivne kuulaja, esitas asjakohaseid küsimusi, mis võimaldasid teemasid suunata just temale huvipakkuvas suunas. Rõuge Noorsootöö Keskuse juhi kaasasime protsessi Maarja-Liisa nõusolekul. Selliselt koos oli võimalik esitada Maarja-Liisale parimat võimalikku ülevaadet protsessidest kohalikul tasandil, tuues näiteid sellest, kuidas inimeste vahetudes võivad kaotsi minna tegevuseesmärgid ning kuidas on vajalik neid taas seada ja üle vaadata. Kuna Maarja-Liisa oma edasises professionaalses töös on just samasuguses protsessis, siis tundus see olevat vajalik. Mentorina on mul hea meel, et Maarja-Liisa mõistis kiirelt käsitletud teemade seoseid ning nende taga sisalduvaid põhimõtteid. Selliselt saime edasi liikuda väga efektiivsete sammudega.
Mentorina tunnen tänulikkust, et mul oli võimalik paigutada selle lühikese aja jooksul oma teadmisi ja kogemusi ühe tudengi professionaalsesse maailmapilti. Läbi Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse tegevuse oman tervikpilti noorsootöö korraldusest enamustes omavalitsustes ning seetõttu oli mul võimalik lähtuda mitte ainult enda kogemusest noorsootöö teostajana kohalikul tasandil, vaid pakkudes näiteid ka teistest piirkondadest. Kindlasti on meil Maarja-Liisaga võimalik edasist koostööd arendada veel Noortegarantii tugisüsteemi arenduse osas läbi noortekeskuse töö ning noortekeskuse töös laiemalt.
Maarja-Liisa omab head erialast teadmist ning on tugeva noortevaldkonna juhi potentsiaaliga. Olen valmis teda vastu võtma märtsis toimuval külastusel, et veelgi täpsemalt tutvustada noorsootöö korraldust kohalikus omavalitsuses ning kaheksa noortekeskuse tööd ühise asutusena. Võimalusel kavandame plaani ka kohtumise Võrumaa Arenduskeskusega, et rääkida maakondliku noorsootöö nõukoja tööst. Üle 20-aastase kogemusega kohaliku omavalitsuse tasandil noorsootöö otsustusprotsessides osalejana ja juhtijana, sh kohaliku omavalitsuse korralduse tundjana ka läbi praktilise kogemuse olen valmis olema Maarja-Liisale toeks ja nõuandjaks ka edaspidi ning samuti jagama oma teadmisi põhjalikumalt ka TÜ Narva Kolledži teistele tudengitele.
Tänan kõiki osapooli igakülgselt rikastava protsessi eest! Olen väga õnnelik, et juhuslik või teadlik valik viis mind kokku just Maarja-Liisaga.
Kerli Kõiv
Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus
NEET-noorte tugiteenuse kvaliteedijuht ja juhatuse liige